Elanikkonnakaitse varjendid on läbinud pika tee alates I maailmasõjast, mil inimesed peitsid end pommitamise eest kaevikutes. Siin on selle arengu mõned põhietapid:
I maailmasõda:
- Kaevikud kui peamine kaitse pommitamise eest.
- Esimesed katsed rajada tugevamaid varjendeid liivakottide, puidu ja betooni abil.
II maailmasõda:
- Ehitatakse pommivarjendeid, mis peavad vastu võimsamatele plahvatustele.
- Tekivad esimesed maa-alused pommivarjendid.
- Metroo ja teised maa-alused ruumid hakkavad toimima varjenditena.
Külm sõda:
- Ehitatakse massvarjendeid, mis on mõeldud suure hulga inimeste kaitsmiseks.
- Tuumarelvade areng tingis vajaduse tugevamate ja hermeetilisemate varjendite järele.
- Tekivad õhufiltreerimissüsteemide ning toidu- ja veevarudega pommivarjendid.
Pärast külma sõda:
- Tuumasõja ohu vähenemine tõi kaasa pommivarjendite ehituse vähenemise.
- Populaarsust koguvad kaheotstarbelised varjendid, mis võivad teenida nii elanikkonnakaitset kui ka muid eesmärke, näiteks maa-aluste garaažide või laoruumidena.
- Tekivad uued tehnoloogiad, näiteks komposiitmaterjalid, mis muudavad varjendid tugevamaks ja kergemaks.
Tänapäev:
- Terrorismi ja loodusõnnetuste oht on taas äratanud huvi elanikkonnakaitse varjendite vastu.
- Paljud valitsused ja organisatsioonid julgustavad inimesi koostama hädaolukorra plaane, mis hõlmavad juurdepääsu varjendile.
- Tekivad uued varjenditüübid, näiteks teisaldatavad pommivarjendid ja turvaruumid.
Pidage meeles, et teile vajalik varjenditüüp sõltub teie konkreetsetest vajadustest! Lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust – kontaktandmed leiate meie veebilehelt.
